Kas sa oled kunagi mõelnud, miks mehed lipse kannavad ? Kust selline rõiva aksessuaar alguse sai? Kes seda esimesena kandis? Lipsud on siiski ju puhtalt aksessuaarid, nad ei hoia meid soojas ega kuivana ja nad kindlasti ei paku mugavust. Sellest hoolimata kantakse lipsu kaelas igal pool maailmas.
Vaadates erinevaid meeste stiile läbi ajaloo, on näha, et riideid, mida peeti moekaks ja nägusaks, olid samuti praktilised ja sisaldasid silmapaistvaid detaile. Näiteks oli raudrüü täiesti praktiline ese, mis pidi olema tugev ja vastu pidama löökidele. Kuid kas rüütli soomus on kunagi paistnud inetu? Detailide-rohked hõbe ja kuld, kurvid ja nurgad, väga keerulised ja täpsed soomuse paigutused, mis kõik tegid sellest väga uhke ja imelise eseme. Samamoodi nagu olid kaunistatud rüütlite raudrüüd, ehtisid lipsud esimesena eliitidest sõdurite kaelu.
17. sajand
HORVAATIA ELIIT SÕDURITE KRAVATID
Prantsusmaa kuningas Louise XIV
Kolmekümneaastase sõja (1618-1648) võitmiseks värbasid prantslased endale appi Horvaatide eliit sõjaväe grupi, keda nimetati Horvaatideks (The Croats). Kui Kuningas Louise XIV, kes oli juba armunud moodi, nägi horvaatide rügementi kandmas punaseid salle, siis ta võttis selle stiili omaks. Ta armus nendesse sallidesse nii sügavalt, et tegi nad kohustuslikuks aksessuaariks kuninglikel kokkusaamistel. Ja, et austada Horvaate, ta andis sallile nime „La Cravate“.
Kuigi kravatt jättis dekoratiivse efekti, selle mõte oli siiski siduda kokku jaki ülemised otsad. Samuti kandsid nad punaseid seoseid, et eristuda teistest sõduritest. Siidist kravatid olid mõeldud kõrgematele ametnikele, sõdurid pidid rahul olema odavamate materjalidega. Tänapäeva Horvaatia sõjavägi austab siiamaani kravatti.
Aastate jooksul ja pärast mitu-mitu sõda, kravati/salli kandmine ei olnud ainult moe sümbol, vaid ka härrasmehe. Sõna „härrasmees“ tunti, kui heade maitsete ja kommetega meest. Kravatt sümboliseeris sisemist õilsust ja ausameelsust olenemata klassist.
„„Jumal päästku meid katkust, näljast, sõjast .. ja horvaatide eest.“ Euroopa palvetaja 17ndal sajandil
18. – 19. sajand
KRAVATIST LIPSUNI
Huvitav fakt: 19ndal sajandil oli teise mehe kaelaseose katsumine põhjus võitlemiseks.
Varastel kravattidel on väga vähe ühist tänapäevase lipsuga, sellegi poolest olid need kravatid populaarsed Euroopas üle 200 aasta. 19nda sajandi alguses läks moodi musta-valge ruudukujuline sall ja hiljem hakkas sellele lisanduma erinevaid värve ja kujusid. Kuna sajandi lõpu poole oli erinevalt seotud salle nii palju, siis hakati neid kutsuma lipsudeks.
Suur edusamm lipsu ajaloos oli „four in hand“ lipsusõlme leiutamine. Eriti kasutasid seda sõjavägi ja ülikoolid. Kiiresti leiutati veel ja veel lipsusõlmesid.
Kuigi 19nda sajandi lõpus oli olemas palju erinevaid meeste kaela ehtivaid siduseid, siis 20nda sajandi algul sai pikk lips kõige populaarsemaks. Usutakse, et kikilips leiutati 19. sajandi keskpaigas ja oli algeslt üks kaelasideme sõlmimise vormidest. Alles hiljem eraldati seda, kui teist lipsutüüpi.
1900 – 1909
Sajandi esimesel kümnendikul oli kravatt „must have“ aksessuaar. Küll aga seoti Horvaatia sõdurite vormiriietusest arenenud kaelasalli teistmoodi. Kakskümmend aastat varem leiutatud Four in Hand sõlm oli ainukene mida kasutati kravattide jaoks. Four in hand on siiani üks populaarsematest sõlmedest, mida kasutatakse tänapäeval. Samuti oli esimesel kümnendikul populaarsed kikilipsud ja ascotid.
1910 – 1919
Selles ajavahemikus oli kaelaseostel suur langus. Kanti rohkem tavalisi, mugavaid ja tarbekohasemaid riideid. 10ndate lõpus sarnanesid pikad lipsud modernsete lipsudega väga palju.
1920 – 1929
20ndad oli väga tähtis aeg meeste lipsudele. New York’i lipsutegija Jesse Langsdorf leiutas uue viisi, kuidas lipsukanga lõikeid teha. Tänu uuele lõikele hakati rohkem lipsusõlmi välja mõtlema. Pikad lipsud domineerisid kaelaseoseid ja kikilipse kasutati enamasti pidulikel üritustel. Esimest korda disainiti triibuline lips.
1930 – 1939
30ndatel toimus Art Deco liikumine, mille käigus said populaarseks laiad ja julged disainid koos Art Deco mustritega. Samuti kanti lipse lühemana ja tihti seoti neid Windsor sõlmega, mille leiutas selle aegne Windsori Herstog.
1940 – 1949
40ndate algus ei pakkunud erilisi muutusi meeste moemaailmas. Eeldatavasti tuleneb see II maailmasõja toimumisest, kus inimestel oli palju tähtsamaid asju, mille pärast muretseda. Kui maailmasõda lõppes 1945. aastal, vabaduse tunne mõjutas moodi ja disaini. Värvid muutusid kirevaks ja mustrid paistsid välja.
1950 – 1959
50ndates ilmus peenikese lipsu mood, mis täiendas sellel ajal moes olnud kitsaid ülikondi. Lisaks hakkasid lipsutegijad eksperimenteerima erinevate materjalidega. Usu või mitte, aga kitsa lipsu mood algas 50ndatel tänu ikoonilisele bändile The Beatles.
1960 – 1969
Vastupidiselt 50ndatele, 60ndatel läksid lipsud väga laiaks – loodi mõned kõige laiemad lipsud – 15cm laiusega lipsud olid tavalised ja said nime „Kipper tie“.
1970 – 1979
70ndate disko liikumine võttis kipper lipsu omaks. Samuti loodi sellel kümnendikul Bolo lips (Western tie), millest sai Arizona ametlik kaelaside aastal 1971.
1980 – 1989
Seda ajastut ei ole kohe kindlasti tuntud kui moeajastu. Inimesed hakkasid rohkem eristuma ja kandma enda maitse järgi asju. Kanti nii laiu kui ka kitsaid lipse, millest paljud tehti nahast. Klaveri klahvide mustriga lips tuli välja!
1990 – 1999
90ndatel stiili maitsetus kadus ära. Pikkade lipsude laiused olid rohkem fikseeritud (9,5-10cm). Populaarseks said lille ja paisley mustriga lipsud – stiil, mis on tagasi tulnud ka tänapäeva moodi.
2000 – 2009
Lipsu nurgad läksid kitsamaks ja standard oli 8,5-9,5cm. Euroopa disainerid tegid lipse siis veel peenikesemaks ja lõpuks kitsas lips (5cm) sai jälle populaarseks.
2010 – 2019
Tänapäeval on lipse saadaval paljude erinevate laiuste, lõigete, kangaste ja mustritega. Kõik oleneb inimeste isiklikust stiilist ja mida nad otsustavad kanda. Standardne lipsu laius on 7,5 cm ja kitsa lipsu laius on 4-5 cm.